Crazy Dayz kogunes kunagi aastal 2009 bändi kittaristi aastatepikkuse, käredamakoelise Hurriganese muusika ja soundipildi lummuses vaevlemise tagajärjel, mis ühel hetkel siis kuidagi loogiliselt kulgedes kanaliseeruski bändiks. Peale 5-te proovi viis saatus meid kokku kohe Hurriganese looja Remu Aaltoneniga, kellega koos astuti üles Jaak Aheliku 50-ndal juubelil. Muidugi tänu Jaagule see kohtumine ka toimus. Igal juhul suured tänud selle eest!
Crazy Days tegutses aktiivselt aastatel 2009 – 2013. Esineti valdavalt paljudes pubides, aga korduvalt ka Gunnar Grapsi mälestuskontsertidel, ROCK CAFE erinevatel rockiüritusteL, mitmetel suurtel suvepäevadel jne. Üks meeldejäävamaid etteasteid toimus Soomes, Tirmo Bluesí festivalil, kus õnnestus olla reedeseks peaesinejaks ja publikuks pea 5000 soomlast, kes virumaalaste pakutud versioonid varasemalt pähekulunud lugudest äärmiselt soojalt vastu võtsid! 4 tegutsemisaasta peale kogunes ehk pea 150-200 esinemist, enamalt jaolt siis eestis. Ja siis ja ühel hetkel sai vist küll. Igal juhul nii nagu alustati, lõpetati laval koos Remuga.
Pärast 11-aastast hurriganesevaikelu, mis muutus lõpuks väljakannatamatuks, kogunes bänd uuesti 2024 aasta lõpus, et ära teha asju, mis omal ajal jäid tegemata. Üks neist plaanidest on järgmine – Haapsalus astub bänd üles klahvpillidega täienenud koosseisus. Ettekandele tuleb Hurriganese üks ehk kõige terviklikuma materjaliga helikandja – LP 10/80 ja seda täies mahus ehk siis 14 lugu! Nimetatud kaumängiv on Hurriganese poolt salvestatud aastal 1980 Rootsis ja soundib kuidagi eriti veenvalt! Eesti publikule on tõenäoliselt kõige tuntum pala sellelt plaadilt kindlasti Let’s go rock in to night, mille laulis Eestis kunagi väga tuntuks Marju Länik ja Vitamiin. Eestis teatakse seda pala nime all “Rock on mõnus ja Pop”.
Koosseis:
Aivar Niiholm – vokaal
Viljar Niiholm – trummid ja taustavokaal
Veiko Sepp – bass
Toomas Kengsepp – kitarrid ja taustavokaal
Andrus Kanter – klahvpillid