Matt Schofield (34) on brittide parim bluuskitarrist, kes sõltumata oma suhteliselt noorest east valitud ajakirja “Guitar And Bass” poolt saareriigi kümne parima bluuskitarristi hulka läbi aegade, kuuludes seeläbi samasse seltskonda näiteks vanameister Eric Claptoni endaga.

1977. aastal Manchesteris sündinud mees peab tõukeks muusikukarjääri kasuks otsustamisel oma isa plaadikogu, mis sisaldas hulgaliselt häid bluusi-, rocki- ja jazziplaate, mida vabadel hetkedel ning vahest ka uneaja arvelt lõputult kuulatud sai. Vahepeal ärikoolis “päris ametit” õppinud, (muusikaga ju raha ei teeni – seda teadis juba mõnikümmend aastat varem ka Paul McCartney isa James) otsustas noormees täisealiseks saades kogu maailma muusikasõprade õnneks professionaalse muusiku karjääri kasuks, veetes lootustandva kitarristina järgmised 4 aastat koos briti bluusidiiva, Davied Bowie suure lemmiku ja tiivaaluse, Dana Gillespie-ga Euroopas tuuritades.

Tegemist on kitarristiga, kelle visiitkaardiks on erakordne mitmekesisus – nii kaevab ta bluusikaevanduste sügavustes, olles järgmisel hetkel funky radadel, segades seda mõnusalt jazzi elementidega, pelgamata seejuures esitada ka stiilipuhtaid töötlusi 60ndate hittlugude töötlustest. Ta lähtub Ameerika bluusi põhimõtetest, erinedes oluliselt näiteks brittide Peter Greenist või Eric Claptonist. Ta on stiilipuhas ja veatu ning ehk just seetõttu on öeldud, et ta on
maailmas hetkel ainus tõsine bluuskitarrist, kes pole pärit USAst.

Kõige selle tulemusena või ehk hoopis loogilise jätkuna on viimasel kahel aastal Schofield valitud Suurbritannia parimaks bluuskitarristiks. Ta on oodatud külaline bluusi sünnimaa olulisematel festivalidel, esinedes näiteks eelmisel aastal Texases legendaarsel T-Bone Walker Festivalil peaesineja staatuses. Natuke Ameerikat on Matt ka oma bändi juurde toonud – nimelt istub juba aastad trummide taga ameeriklane Kevin Hayes, kel seljataga aastatepikkune tuuritamine ja stuudiotöö selliste nimedega nagu Johh Lee Hooker, BB King, Albert Collins ja Van Morrison.

Ka bändi viimane, eelmisel aastal ilmunud album Enything But Time, valiti muusikaajakirja MOJO poolt aasta parimaks bluusialbumiks. Kuna bluuskitarristide arengupotentsiaal on pikem kui mistahes heal veinil, on selle mehe tegemistel põhjust silma peal hoida veel mitmeid aastakümneid…

LOE LISA AJAKIRJAST KITARR!
—

Sooloartistina tõmbas Ash Grunwald endale tähelepanu 2002. aastal ilmunud plaadiga “Introducing Ash Grunwald”, millel olid tema originaalloominguga kõrvuti bluusiklassikutest pärlid nagu “Smokestack Lightnin’” (Howlin’ Wolf) “The Sky Is Crying” (Elmore James) and “Rolling And Tumbling” (Robert Johnson). Lood plaadil olid lindistatud elavas esitluses akustilise kitarri, “trummikasti” ja tamburiiniga. Debüütalbumi suurepärane vastuvõtt tõi talle Australian Blues Awards auhinnad nii Parima uue tulija kui ka Parima meeslaulja kategoorias aastal 2003.

Tema viimane stuudioalbum “Hot Mama Vibes” nägi ilmavalgust 4-ndal juunil 2010. Plaadil on kaastegevad Mr Trials, Countbounce, Chasm, Fingers Malone, Benny Owen and Kanchana Karunaratna. Viimase plaadi kohta ütleb Grunwald ise, et elektroonika ja bluusi kokkumiksimine on olnud tema kauaaegne unistus.

—

Grunwald drew attention as a solo artist with the release of 2002′s Introducing Ash Grunwald, a collection of originals and blues standards that included “Smokestack Lightnin’” (Howlin’ Wolf) “The Sky Is Crying” (Elmore James) and “Rolling And Tumbling” (Robert Johnson) recorded live with only acoustic guitar and foot percussion consisting of a stomp box and tambourine. The positive response to Grunwald’s debut resulted in two Australian Blues Awards (The Chain Awards) for ‘Best Emerging Talent’ and ‘Male Vocalist of the Year’ in 2003.

Ash Grunwald’s last studio album, Hot Mama Vibes was released 4 June 2010. The Album features contributions from Mr Trials, Countbounce, Chasm, Fingers Malone, Benny Owen and Kanchana Karunaratna. “Mixing electronica with the blues was always a dream of mine,” said Grunwald.

Spetsiaalselt festivali jaoks ühinev Magnetic Band astub kuulajate ette koos Eesti muusika suurkuju Gunnar Grapsi vanade ja uute sõpradega, et teha üheskoos elavas esituses sügav kummardus just Grapsi bluusi mängides. Kontsertprogrammi ?Kummardus Gunnarile? raames astuvad lavale Jaak Ahelik, Ott Lepland, Nevil Blumberg, Emil Rutiku, Mikk Tammepõld, Laur Joamets, Raul Ukareda, Urmas Vare, Madis Arro, Freddy Tomingas, Mait Paldra jt. Grapsi muusikaline pärand laulja, helilooja ja multiinstrumentalistina on
aukartustäratav ning kuigi peamiselt mäletatakse teda kui rokkmuusikut on suur osa Gunnari loomingust just bluus. Gunnar oli tihedalt seotud Augustibluusiga, olles muuhulgas kõige pikaajalisem festivali konferansjee.

Üks maailma hinnatumaid bluusi mandoliniste Bert Deivert esineb festvalidel koos New Yorki bluusimehe Brian Krameriga.  Nad on tundnud üksteist pea kümme aasat ja kohtuvad regluaarselt,  et mängida üksteise albumites. Berti uusim album KID MAN BLUES on saanud viimase paari kuu jooksul positiivset tagasisidet kogu maailmast. See kõik ongi nende lava ja nad tuuritavad  regulaarselt üle kogu maailma.

Kui Brooklynist pärit Brian Kramer oli vaevalt teismeline, jõlkus ta juba legendaarsete bluusimeestega, saades nõu ja vihjeid sellistelt inimestelt nagu Buddy Guy ja Junior Wells.  Juniorile meeldis Brian väga ja seetõttu õpetas talle õigeid võtteid ja seda, kuidas mängida südamest.

Sellest ajast alates on Brian tuuritanud  läbi Ameerika Ühendriikide ja Kanada,  Inglismaa, Shotimaa, Iirimaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Skandinaavia, Lõuna-Aafrika, Portugali ja Jaapani ning esinenud koos selliste maailma klassi artistidega nagu  Eric Bibb, Taj Mahal, Bob Brozman, Alvin Youngblood Hart ja Toumani Diabate. Brian Krameri albumid on saanud suurepärast tagasisidet ja kiitust.

—

Bert Deivert, one of the world’s premiere blues mandolinists will be appearing at the festival accompanied by New York City bluesman Brian Kramer. They have known each other for nearly 10 years and meet regularly to play and record on each other’s albums. Bert’s newest album KID MAN BLUES has received rave reviews all over the world in the past fe months. Though they are both based in Sweden, the world is their stage, and the tour regularly all over the globe. Vocals, resonator mandolin, resonator guitar, acoustic guitar.

When Brian Kramer from Brooklyn was barely out of his teens he was hanging out with legendary blues men, picking up tips and advice from folks such as Buddy Guy and Junior Wells when they would visit his hometown in N.Y.C.

Junior took a particular liking to Brian and paid careful attention in showing him the right moves and how to play from the heart.

He has since travelled the globe touring through the U.S. and Canada, throughout England, Scotland, Ireland, France, Germany, Scandinavia, South Africa, Portugal and Japan and recorded/ performed with world class artists such as;

Eric Bibb, Taj Mahal, Bob Brozman, Alvin Youngblood Hart, Toumani Diabate to name just a few.His past CD releases have received great acclaim and praise and many have coined the new praise “uplifting-blues” when referring to Brian’s recordings.

—

This Austin, Texas-style Franco/American, 5-piece blues band, led by blistering guitarist, Phil Fernandez, have been performing together in France, Netherlands, Belgium, Spain and the USA for 10 years and have recorded two CD’s in Austin, Texas — Sail on Blues in 2003, and Night After Night in 2004 to great critical acclaim.

The band started in 1996 in Paris and remains a 5 piece band with Phil Fernandez (guitar & vocal), Bala Pradal (organ & piano), Marco Schaeller (harmonica), Lamine Guerfi (bass), Stephane Minana (drums). Phil Fernandez took several trips to the U.S helping him create a very unique style. Icy guitar licks with a smooth, yet powerful voice. Phil learned
how to play the play the Blues during a multitude of jam sessions with such players as Luther Allison, Billy.

Suurepärane segu soulist, rockist, popist ja Rhythm & Blues Boogie’st

Vaid 35 aastasena on Ruben Hoeke selgelt Hollandi bluusi-, popi- ja rockimaastikul tuntud nimega veteran-kitarrist. Alates 1992. aastast on ta lava jaganud paljude riiklike ja rahvusvaheliste tippmuusikutega.

Ta on alates 2004. aastast oma nime Hollandi muusikamaastikule graveerinud olles üks nendest, kes on bluusi ja rocki kõrgemale tasandile viinud.

2006. aastal tuli välja bändi debüütalbum SUGAR, milele järgnes auhindu võitev album COEXIST aastal 2010. Mõlemates albumites on kaasa teinud mõned parimatest Hollandi muusikutest. Lisaks oma kahele suurepärasele albumile on nad kuulsad oma fantastiliselt energiliste  live- esinemiste poolest. 2008. Aastal valiti Ruben oma muusikutest kaaslaste poolt Hollandi Parimaks kitarristiks.

—

A great mix of Soul, Rock, Pop, and Rhythm & Blues Boogie.”

At only 35 years young Ruben Hoeke is clearly a veteran guitarist with a well established name in the Dutch blues / pop / rock scene. He has shared the stage with many national and international  top musicians and acts since starting out in 1992.

Since 2004 he has been carving his name into the Dutch music scene. He’s definitely among the guitarists that have taken the blues and rock to a higher level.

In 2006 his band’s debut album SUGAR is released (“Tour de France”-record / Best-selling R&B CD 2006), followed by the award-winning album COEXIST in 2010. Both albums feature special guest appearances by some of Hollands finest musicians. With the two great albums aside, the band is  well renowned for their fantastic energetic live performances. One reviewer described the band as “an excellent band with a unique sound” and that they “blazed like hell like an F-16 with afterburners on full”. In 2008 Ruben was elected as Best Dutch guitar player by his fellow musicians. In 2011, the band is at it again!

Jekaterinburgist (Vene Föderatsioon) pärit Blues Doctors on üks kuumematest bluusi viljelevatest bändidest Venemaal, mõjutatuna sellistest aegumatutest artistidest nagu B.B. King, Freddie King, Luther Allison.

Blues Doctors ehk Albert Collins, Johny Winter, Stevie Ray Vaughan  mängivad kitarrist juhindudes blues-rock stiili. Enda tegevusaja jooksul on Blues Doctor välja andnud kaks kogumikku “Blues Doctors” (2004) ja “Acoustic Gentleman” (2009).

Kollektiiv on esinenud mitmetel Venemaa lavadel ja üles astunud erinevatel festivalidel üle riigi, millega on omandatud arvestatav kogemus. 2010 kutsuti Blues Doctors Gary Moore Venemaa tuurile eelesinejaks. Blues Doctors kitarrist Vladimir Demyanov sai 2011.a. Moskvas toimunud Gibson Guitars poolt korraldatud “Guitar-Club Fest-il” esikoha.

www

 youtube

youtube

Blues Doctors (Yekaterinburg, Russia) – is one of the hottest bands on Russian blues stage. Influenced by  B.B. King, Freddie King, Luther Allison, Albert Collins, Johny Winter, Stevie Ray Vaughan, Blues Doctors play hot guitar-driven blues/rock. In their credit they have 2 released CDs – “Blues Doctors” (2004) and “Acoustic Gentleman” (2009), participation in the main Russian blues festivals and considerable luggage of live performances on diverse stages all over the country.

In 2010 Blues Doctors were invited to open for great Gary Moore during his Russian tour. In 2011 Vladimir Demyanov, the guitarist and the leader of the band, recieved the grand prize established by Gibson Guitars on “Guitar-Club Fest” in Moscow.

Psühhedeelne rütm & bluus pop

Mitte tavaline “saepuru”, vaid joovastav kokteil parimatest 60′ndate San Fransisco psühhedeelsetest elementidest ja tõsiste kavatsustega Mississippi bluusist. Honey B mõnusad bassiliinid ja Jaska Lukkarise rikkalikult funky trummimäng ehitavad maja, milles Esa Kuloniemi tuline ja maine kitarrislide vange ei võta. Kirsiks tordil on loomulikult Honey B laul.  Kaasaegne Memphis Minnie oleks ligilähedane. Bluus ei ole teismelistele, sest tuleb puhtalt elukogemustest. Üle kogu Euroopa ja Põhja-Ameerika tuuritanud T-Bones tunneb asja. 13 albumi jooksul on nende stiil küpsenud kaleidoskoopiliseks ja jazzilikuks psühho-soul-popiks, mis täidab ka nende viimast suurepärast albumit “Walking Witness”.

Aija “Honey B.” Puurtinen, laul & bass
Esa Kuloniemi, kitarr & taustavokaal
Jaska Lukkarinen, trummid & tasutavokaal

—

- psychedelic rhythm & blues pop -

No run-of-the-mill grind, but a heady coctail, where best psychedelic elements from 1960’s San Francisco meet Mississippi blues in a garage with serious intentions. The phat bass lines of Honey B. and the funky and rich drumming of Jaska Lukkarinen build a house, where Esa Kuloniemi’s fiery and earthy slide takes no prisoners. The cherry on the cake comes courtesy of Honey B’s singing. Think updated Memphis Minnie and you’re close. Blues is not for teenagers, it comes out of life experience. After large-scale touring, often all over Europe and North America, T-Bones know the ropes. In the course of thirteen albums their style has matured from rootsy blues through rocking R&B and psychedelic experimental rock to today’s kaleidoscopic & jazzy psych-soul-pop that fills their current, excellent Walking Witness album.

Aija “Honey B.” Puurtinen, lead vocal & bass
Esa Kuloniemi, guitar & vocal
Jaska Lukkarinen, drums & vocal

Üks nendest oli terve elu mänginud ainult bluusi, teine oli senini tegelenud ainult jazziga ja kolmas lihtsalt istus, naeratas ja arvas, et miks mitte? Sellest novembri õhtust moodustuski ansambel El Trio.

Aja jooksul on muusikažanrid ühinenud ning nad on hakanud kasutama selliseid ebatavalisi instrumente nagu ukulele, glockenspiel ja tuuba. Tänu sellele on ansamblil endal raske öelda millist žanrit nad mängivad, sest nende loomingus on natuke bluusi, jazzi ja isegi kantrit..

El Trio on esinenud nii Lätis  kui ka Eestis – Tallinnas, Tartus ja Pärnus.

Lorete Medne  – vokaal

Ritvars Garoza – klaver

Edgars Galzons – bass

www | youtube | myspace

It all started in the winter of 2010, when three old friends met and chatted about their future. One of them said that they need to set up a band -”Only three of us. Playing only what we want and how we want.”

One had played blues his whole life, the other one almost exclusively jazz. The third friend just sat and smiled and said why not? Since that November evening, the trio was formed.

Over time the musical genres have merged and they started to use unusual instruments like ukulele, glockenspiel and tuba. It is difficult to draw the line to what kind of music they play. A bit of blues, a bit of jazz, a little bit of country…

Besides the known jazz and blues standards listeners can now hear the compositions created by trio of players. El trio have performed in Latvia and also in Estonia – in Tallinn, Tartu and Pärnu.

Vocals by Lorete Medne, on the piano Ritvars Garoza and on the bass you hear and see Edgars Galzons.